Plastik & kliimasoojenemine - seoses või mitte?

Kliimasoojenemisest on räägitud kohati aktiivsemalt ning vahel vähem aktiivsemalt, ent teemaks on see keskkonna murekoht olnud juba aastakümneid. Ilmselt me kõik teame kliimasoojenemise põhiolemust - fossiilsetest kütustest põhjustatud kasvuhoonegaaside kogunemine maa atmosfääris, põhjustades oma kiirgusega järk-järgult kasvavat temperatuuri.


Kui mõne jaoks võib aasta-aastalt soojenev temperatuur rõõmu valmistada, siis tegelikkuses võib väikseimgi temperatuurimuutus põhjustada keskkonda laastavaid sündmusi.



Polaarjää sulamine ning veetaseme tõus on vaid osa suurtest toimuvatest muutustest. Äärmuslikud ilmastikunähtused, tavapärane vihmasadu, kuumalained ning põud - ka need on juba täna aktiivsed probleemid, mille põhjuseks globaalsed kliimamuutused. Kui aga inimesed on kergemini adapteeruvad välistele temperatuuri muudatustele (mis aga ei tähenda, et meid see otseselt ei puudutaks), siis paljude looma- ja taimeliikide jaoks on ka 0.1-kraadine temperatuurimuutus laastav.

Meie planeedile on kliimasoojenemine kui palavik inimorganismile - ka väike temperatuuri tõus on tuntav ning problemaatiline.

Meie võtame üldjuhul palaviku alandamiseks ravimeid, et end paremini tunda ning end ravida, ent miks ei võta me midagi ette kliimasoojenemise puhul?


Kliimamuutuste all kannatab oluliselt ka ookean, mille elukeskkond peab toime tulema üha soojeneva veetemperatuuriga. Näiteks oleme kaotanud kliimasoojenemise tõttu viimase 30.aasta jooksul üle 50% kogu maailma korallidest. Korallid on aga väga olulised kalade kui muude organismide elupiagana ning ka ookeanis sisalduva süsihappegaasi sidujana. Lisaks aitavad korallid peatada ranniku suunas kulgevaid suuri laineid ja troopilisi torme. Seega võid vaid ette kujutada, milliseks võib meie merede ökosüsteem ilma korallideta kujuneda…


Aga plastik. Oled Sa kunagi mõelnud, milline seos on Sinu plastiku tarbimisel ning kliimamuutustel? Ei ole vahet, kas räägime siinkohal ühekordsest või pikaajalisest plastikproduktist, sest mõlemad saavad alguse ühest - fossiilsetest kütustest. Täna räägime ühekordsest plastikust suuresti kui prügist, mis meie elukeskonda ning loodust hävitab, sest selle lagunemise protsess on äärmiselt pikk ning selle taaskäitlemine on ressursse nõudev ning keeruline. Küll aga ei räägita tihti plastiku mõjust kliimamuutustele. Mitte ainult ei tekita plastiktooted probleeme meie randades, ookeanis ega meie endi organismis, vaid avaldavad otsest mõju ka meie päev-päevalt võimust koguvale globaalsele soojenemisele. Suur osa plastikust valmistatakse naftast, gaasist ja kivisöest, mille kõigi kasutamise tulemuseks on kliimasoojenemine.

1kg plastiku tootmiseks eraldub 6kg süsihappegaasi. Maailmas toodetakse aga üle 300 miljoni tonni plastikut igal aastal. Kusjuures, sellest 50% on toodetud ühekordseks kasutamiseks.

Paraku ei ole see number näidanud ühelgi aastal kahanemise märke, vaid hoopis vastupidi - see suureneb igal aastal.


Aga kuidas kliimasoojenemist peatada? Ausalt? See on keeruline, kuid on üks väga lihtne märksõna selle globaalse probleemi pidurdamiseks - tarbimine. Kui iga inimene vaataks üle oma tarbimisharjumused ning teeks vastavaid muudatusi, siis oleksime sammu võrra lahendusele juba lähemal. Ning siinkohal ei räägi me vaid plastikust vaid ka teiste fossiilsete kütuste tulemusena saadud materjalide tarbimisest:


  • Transport. Kuidas liigud sina igapäevaselt ringi? Eelista jala või rattaga liiklemist ning kui auto olemasolu on siiski oluline, püüa eelistada keskkonnasõbralike hübriid- või elektriautosid.

  • Elekter ja küte. Võimalusel püüa oma kodu elektri- ja küttelahendused valida keskkonnasäästlikud.

  • Mood. Riiete ning tekstiilide ostmisel eelista ökoloogilisi materjale nagu näiteks puuvill ja bambus. Ka laialt levinud nailon ja polüester jms, on paraku fossiilsete kütuste tulem.

  • Plastik. Arvestades, et plastik on aktiivselt maailmas kasutusel olnud ligikaudselt alles viimased 60 aastat, siis tegelikult on selleta varem väga hästi hakkama saadud ning saaksime suure tahtmise korral ka täna.

  • Liha & piimatooted. 18% kasvuhoonegaasidest on põhjustatud loomakasvatusest. Püüa oma menüüsse integreerida rohkem taimset päritolu tooraineid ning eelista kodumaise päritoluga toitu.

Kuigi vaid ~10% fossiilsete kütuste töötlemise tulemusel saadud materjalidest on ümbertöödeldud, siis sellegi poolest on recycled märgisega riided ja teised tooted üldjuhul kordades vastupidavamad ning nende hea käsitlemise korral püsivad need ka (kümneid)aastaid. Nii võid teha keskkonnale heateo ka taaskasutatud materjale ning tooteid tarbides.


Lõpetuseks Sulle aga üks mõte, mis kehtib kõiksugu toodete ning teenuste kohta:

Oma tarbimisega kiidame me heaks toodete ning teenuste edaspidise tootmise. Kui meie ei näita üles piisavat huvi plastiku vastu, siis (aega võtab, aga) selle tootmist ka järk-järgult vähendatakse kuni ühel päeval ei ole see enam (äriliselt) jätkusuutlik tegevus ning selle tootmine lõpetatakse. Ning see käib ka mistahes muude ebaeetiliste ning keskkonda hävitavate toodete ning teenuste kohta!

Näita eeskuju & tarbi targalt!

SIP IT handmade ceramic cups

0